Pikaajalise toega Ubuntu 10.04 sunnib paratamatult küsima, mis saab Ubuntust edaspidi? Selge suund on äriteenuste pakkumisele. Kaua sa ikka raha tuulde loobid, midagi peab ju hakkama tagasi tulema, mõtleb arvatavasti Ubuntu rahastaja miljardär Mark Shuttleworth. Pole põhjust teda selle eest hukka mõista. Akende nuppude paigutuse üle tekkinud diskussioonis kinnitas Mark hiljuti, et kasutajaskonna arvamus ei loe (Ubuntu arendamine pole demokraatia). Selline suhtumine on ohtlik ja võib Ubuntu populaarsust vähendada.

Ülaltoodu kinnituseks tasub Ubuntu 10.04 uuendustest märkida:

1. Firefoxis on vaikimisi kasutatav Google otsingumootor asendatud Yahoo'ga. Aluseks on Canonicali ja Yahoo vahel sõlmitud leping. Yahoo'd pole keeruline jälle Google'ga asendada.

2. Lisandunud on tasuline muusikapood Ubuntu One Music Store, kust saab osta muusikapalasid, nagu Apple muusikapoest. See on integreeritud pilveteenusega Ubuntu One, mis pakub 2GB tasuta virtuaalset kettaruumi. Kes vajab enamat, peab maksma. Tõenäoliselt saab Ubuntu Tarkvarakeskusest varsti ka tasulist tarkvara osta, nt Fluendo koodekeid, DVD-mängijat jne. Muusikamängija Rhythmbox toetab nüüd Apple seadmeid iPhone ja iPod, seda tänu küll sõltumatute vabavara arendajate poolt välja lastud libmobiledevice 1.0.0 pakile.

3. Mitmed kasutajate arvamust ignoreerivad otsused. Palju kriitikat pälvinud akna nuppude paigutuse muutmine on neist kõige vähemtähtis. Hoopis tähtsam on, et tarkvaraallikas lucid partners ei ole vaikimisi aktiveeritud, peale aktiveerimist selle nimistus Suni Javat ei kuvata. Koos koodekite pakiga ubuntu-restricted-extras paigaldatakse Open Java, mis võiks olla eraldi paigaldatav. Kasutajal pole võimalik valida, kas paigaldada Open Java või Suni Java (mida vajab Eesti ID-kaart). Ühe teisega asendamiseks läheb nüüd vaja mitut keerukat sammu. Oleks loomulik, et kasutajale pakutaks nuppude paigutuse ja Java või Open Java vahel valiku võimalust, aga ei – Mark teab paremini. Kes maksab, selle muusika. Parima Linuxi fotoredaktori GIMP asendamine alles arendusjärgus oleva videoredaktoriga PiTiVi ei tundugi eelneva kõrval enam imelik. GIMPi võib igaüks ise paigaldada.

4. Segased on lood Ubuntu programmipakkidega. Väidetavalt pole Ubuntu varamutes olev ffmpeg kompileeritud nii, et KDE videoredaktor Kdenlive saaks kasutada H.264 koodekit, kõik vastavad režiimid on kuvatud punaselt, st neid ei saa kasutada.

5. Ubuntu One muusikapood üritab paigaldada mp3 jaoks fluendo koodeki, mis ei töötavat ffmpeg'il põhinevate videoredaktoritega. Kuna Ubuntu KDE programme ei toeta, siis pole tal vaja hoolitseda Kdenlive töö eest. Ubuntu koosseisus olev videoredaktor PiTiVi ei kastuta ffmpeg'i vaid põhineb GStreameril. Paraku ei toeta PiTiVi esialgu subtiitreid, üleminekuid ega videoefekte.

Sügisel ilmuv Ubuntu 10.10 võib kasutusele võtta uue Gnome Shelli. Paljudele Gnome Shell ei meeldi, sest see on liigselt orienteeritud mitme virtuaalse töölaua kasutamisele ega toeta Compizi (pöörlev kuup, vonklevad aknad jm).

Kui Ubuntu 10.10 kasutaja jäetakse ilma võimalusest valida, millist aknahaldurit kasutada, siis tuleb neil, kellele Gnome Shell ei meeldi jätkata Ubuntu 10.04-ga või kaaluda KDE töölauale üleminekut. Kubuntu ega ka sellel põhinev Estobuntu ei ole sel juhul nähtavasti esimene valik, sest Kubuntu ei ole Ubuntu. Canonical ei tegele otseselt Kubuntu arendamisega, sh Ubuntu Tarkvarakeskuse, Ubuntu One pilveteenuse ja Ubuntu One muusikapoe Kubuntu variantidega ega muusikapoe liidesega Amaroki jaoks. KDE eelistajate arvates on OpenSUSE parim seda töölauda kasutav distro.

First Lucid Lynx Ubuntu beta fun

Ubuntu, Buttons, and Democracy

Free Software is a democracy, Mark Shuttleworth!

The Greatest KDE Distro Ever: An Early Look at openSUSE 11.3

Fun with SUSE Studio

Five Things To Fix In Gnome Shell

How to Install And Setup Ubuntu One In Kubuntu

All Done With Ubuntu

Bye Ubuntu, it could have been fun .. but it wasn't

29.03.2010