Mis on Linux? Linux on vabavaraline ja reeglina ka tasuta operatsioonisüsteem, mis võimaldab teha samu asju kui Windows. Linux on võimeline töötama pea igas arvutis, kus on võimeline töötama Windows. Linus Torvalds avaldas esimese Linuxi tuuma 1991. a. (tuum on Linux operatsioonisüsteemi tuumik). Ta avaldas Linuxi lähtekoodi ja tegi selle avalikult alla laaditavaks. Seetõttu võib igaüks tasuta endale laadida Linuxi tuuma ja teha sellest oma Linuxi versiooni (või distributsiooni nagu neid on hakatud kutsuma). Seetõttu ongi praegu saadaval sadu erinevaid distributsioone (versioone, edaspidi distrosid). Kõigil distrodel on sarnasusi, kuid igaüks neist on siiski veidi erinev.

Ühe parema ülevaate erinevatest Linuxi distrodest ja ka teistest vabavaralistest operatsioonisüsteemidest annab netilehekülg DistroWatch!  Sellel lehel esitatakse kõigi peamiste Linuxi distrode uudiseid ja jälgitakse nende viimaste versioonide edenemist. Samuti peetakse seal  distrode igapäevaselt uuendatavat populaarsuse edetabelit. Seda edetabelit ongi kasutatud käesoleva loo koostamisel. Loodame, et s See on kasulik lugu Linuxiga tuvujatele, kuid huvitav ka juba edasijõudnud Linuxi kasutajatele.

Siin siis on 10 populaarsemat Linuxi distrot ... ehk 10 tasuta alternatiivi Windowsile.

10. CentOS: Fedorale eelneva Red Hat Linuxi järg, Red Hat lõi Linuxi distributsiooni, mida kutsuti lihtsalt Red Hat Linux ja see oli tasuta. Hiljem jagasid nad selle kaheks, Fedora ja RHEL (Red Hat Enterprise Linux). Fedora on endiselt tasuta, kuid RHEL peab olema litsentseeritud ehk tasuline. Centos on mitteametlik RHEL-i tasuta versioon. Red Hat seda ametlikult ei toeta, kuid on sama koodi baasiga. Tegemist ei ole piraadiga, kuna vabatarkvara põhimõte (GPL) lubab sellist kopeerimist.

9. Gentoo: See on kõige kohandatavam Linuxi versiooni, mida kunagi nähtud. Paigaldaja kompileerib tegelikult lähtekoodi spetsiaalselt antud arvuti jaoks. See on kõige täpsem seadistamise võimalus, kuid on tüütu ja nõuab tugevaid eelteadmisi arvutist ja linuxist. Viimastes väljalasetes on seda väidetavalt oluliselt lihtsustatud, vähemalt pressiteadete järgi.  Sellegipoolest on see väga populaarne distro, just ekspertide ja poolehoidjate hulgas.

8. Slackware: See üks on kõige vanem seni arendatav Linuxi distributsioone, alates aastast 1992.  Seda distrot eelistavad edasijõudnud kasutajad, kuna tema kasutajaliides ei ole nii kasutajasõbralik, kui teistel distrodel. Sellegipoolest on Slacware endiselt kaljukindlalt parimate distrode nimistus. Tasub proovida. 

7. PCLinuxOS : Mandriva Linuxist edasi arendatud. Kasutajasõbralikkuselt peetakse teda kohe Ubuntust järgmiseks  Mõnedes aspektides isegi sõbralikum kui Ubuntu. See on hea distributsioon algajatele!

6. Linux Mint :Autor ei ole kunagi seda ise kasutanud, kuid on kuulnud sellest head räägitavat. Tegemist on Ubuntu edasiarendusega, just veelgi suurema kasutajasõbralikkuse poolest.  Autor kibeleb seda proovima.

5. Mandriva : Aastaid tagasi seda distributsiooni kutsuti Mandrake Linuxiks. See oli üks esimesi Linuxi distrosid, mis mõeldud tavakasutajatele. Seda on väga lihtne kasutada. Seniajani on ta üks kasutajasõbralikumaid Linuxi distrosid ja võib julgelt soovitada igale algajale. Lisaks On Mandriva "standardvarustuses" kõige rohkem "lisavarustust", st, et leiate ühe suurema valiku programme, rakendusi ja mänge, mida üldse Linuxi maailma saada on. See on ka üks paremini eestindatud distrosid, mis võimaldab selle kasutamist ka neile, kes pole inglise (võõrkeeltega- enamus distrosid on tõlgitud 10-tesse keeltesse) keelega eriti kodus. 

4. Debian: See on väga tugev ja soliidne distributsioon! Sellel põhineb ka palju teisi tundud versioone, nagu näiteks ka Ubuntu.

3. OpenSUSE: See on üks autori isiklikke lemmikuid. Talle on  alati meeldinud SUSE kasutajaliides. Esimese versioon SUSE-st, mida autor kasutas oli versioon 8, just see oli distributsioon, mis pani teda mõistma, kui lahe Linux tegelikult on. Novell omandas SUSE 2003. aastal. Varsti pärast seda, järgisid nad "Red Hat mudelit" ja jagasid  oma toote kaheks. OpenSUSE on tasuta versiooni Novelli SUSE Linux Enterprise platvormist.

2. Fedora: Fedora on Red Hat'i avatud ja tasuta toode, mis on olnud pikka aega Linuxi kasutajate lemmik kogu maailmas. Fedora sai alguse 2003. aastal kui tasuta alternatiiv RHEL'le.  Kuna RHEL on suunatud ettevõtetele, siis Fedora on suunatud just kodukasutajatele, pisut erineva välimuse ja meeleoluga.

1. Ubuntu: See on üks kõige kasutajasõbralikumaid Linuxi distributsioone. Ubuntu on väga hästi tehtud.  Mõnedele kogenud Linuxi kasutajatele see ei meeldi, sest nad peavad seda  "liiga kasutajasõbralikuks", kuid enamik inimesi tundub olevat väga rahul. Autor on  kasutanud mitmeid erinevaid versioone Ubuntust ja tal ei ole midagi halba öelda nende kohta. See on suurepärane distributsioon.

Nüüd lõpetage lugemine ja laadige endale üks (kui mitte kõik) neist Linuxi distrodest. Kas Te ikka veel kasutate Windowsi? Miks? Linux on vaba(dus) ... ja see parem.

Kommentaar JanO-lt. Lugu on minu poolt tõlgitud ja pisut lühendatud. Lisasin ka mõne täiendava kommentaari. Artikli autor on Kale ja tema arvamusi on tõlgitud ka kui autori arvamusi. Originaalis kasutab autor minavormi.

Loo originaal:

The 10 Most Popular Linux Distributions

Linuxite allalaadimiseks soovitan kasutada ka siin lehel olevat, vasakul asuvat viidet "Tõmba Linux". Kõik distrod on allalaaditavad ka nende oma kodulehtedelt.

Parimad eestikeelsed Linuxi distrod on estobuntu, Mandriva, Ubuntu, openSUSE ja  Fedora. Osaliselt on ka ülejäänud siintoodud distrod eestindatud. Keele valiku saab teha kui alustate distro LiveCD käivitust või ka paigaldamise algul. Vaikimisi pakutakse enamus distrodel paigaldamise ja kasutuskeelena inglise keelt.

Head proovimist