Olin miskipärast üpriski veendunud seisukohal: Linuxi installimine võtab sama kaua aega võrreldes Windows XP-ga. Seega arvestasin vähemalt paaritunnise ajakaoga. Pool tundi operatsioonisüsteemile, koodekid, draiverid ja muud „üliolulised“ programmid oleks vaja alla laadida, sellele samuti tunnike ning tunnike olukorraga tutvumisele - ilmselt tüüpilised Microsoftile loodud programmid ei tööta Linuxis.

Minna sööma või mitte?

Tegin restardi ning peagi anti valida, kas soovin teha mälutesti, kasutada LiveCD-d või koheselt installeerida Linux. Valisin viimase ning hakkasin pihta. Üle kümne hiireklõpsu ma minu mäletamist mööda ei teinud, seega omamoodi kiire ja konkreetne lähenemine. Vahepeal mõtlesin, et teen ühe kiire söögikorra ning suundusin kööki. Lasin toidu kenasti soojaks ning valmistusin sööki nautima. Sain võtta maksimaalselt kolm ampsu, kui õde tuli ja ütles, et arvutile oleks vaja restart teha. Läksin olukorda uurima ja selgus tõsiasi: plaat oli vaja välja võtta cd-lugejast ning palun väga, ole meheks ja hakka kasutama! Juba operatsioonisüsteemi installatsioon võttis arvatust tunduvalt vähem aega.

Tee seda kas või iga päev!

Linux oli nüüd minu virtuaalseks koduks. Millist mööblit või aknapesuvedelikku peaksin muretsema, tundmaks ennast võimalikult koduselt? Alustame draiveritest. Ülemisel paneelil andis miskine teade märku võimalikust kusagil-olemas-olevast-draiverist. Klõpsasin hiirega tolle teate peal. Ma ei suutnud ära imestada, et tõesti oli ainult paari hiireklõpsu ja vähem kui kümme sekundit vaja, et mu sülearvutil oleks olemas toimiv graafika. Wifi ja helidraiver oli eelnevalt juba olemas, minu kohustuseks oli vaid koodekid otsida. See käis samamoodi vaid paari hiireklõpsuga. Ei igasugustele allalaadimistele, ei katsetamistele, jah optimiseeritusele. Sellist süsteemi võiks arvutile peale installeerida kas või iga päev – maksimaalselt pool tundi algajale vajaliku töötava süsteemi tarbeks.

Positiivsetel üllatustel ei näi lõppu tulevat

Kontoritarkvara oleks nüüd tarvis. Kui Eesti ei saa läbi Lätita, siis mina ei saa läbi msnita. Rahu, see ei tähenda, et peaksin päevast päeva 12-14 aastaste tüdrukutega mingit mõttetut mula ajama a’la „Tsauäää, mis ted ää?“. Olen puberteedieast väljas ja täiesti küps nägemaks msni kui odavamat suhtlusvahendit. Projektide lahendamine telefoni teel oleks suhteliselt keerukas, või mis?

Igatahes, tulles teemasse tagasi, on minu jaoks olulised kontoritarkvara ehk mõni Office ning msn. Googeldasin ning mis ma nägin? Pingviin.org’i vikipeedias on olemas eraldi teema: Windowsi programmide vasted Linuxis (http://viki.pingviin.org/index.php?title=Windowsi_programmide_vasted_Linuxis). Voilaa, mitu erinevat msni, hulganisti erinevaid meilikliente, veelgi enam kontoritarkvara alternatiive, pildihaldus, graafika ja disain. Absoluutselt kõike ning mis tähtis – palju. Kui mõni ei sobi, siis lõppude lõpuks üks peaks ikkagi sobima. Valikuvõimalus missugune ja see ei ole veel kõik! Ubuntus oli kohesel olemas OpenOffice (kontoritarkvara), Pidgin (msn), Rhythmbox (muusikapleier), Totem (videomängija), hulganisti meelelahutuslikke elemente (mängud), Gedit (Notepadi alternatiiv), pildihaldur ja nii edasi. Võib-olla pole mina veel leidnud või ei tea midagi, kuid „Paint“ joonistamisprogrammi sarnast asjandust ei ole veel õnnestunud leida. Tux Paint on küll olemas, kuid see on minu meelest kohati liiga lapsik. Samas, vahel oleks vaja „ekraanist pilti teha“ (Print Screen) ning seejärel mingi osa antud pildist välja lõigata, kuid seda ma veel paraku ei oska. Võib öelda, et Linux pole nüüd just A ja O, kuid minu silmis on ta sellele pidevalt lähenemas! 

Üllatustele ei paista isegi praegu veel lõppu tulema – iga päev avastan midagi uut ja toredat, vahel ka ebameeldivat. Enamasti kaalukausi plusspool on tugevalt kõrgemal kui miinuspool.

Üritades lõpmatust kokku võtta

Vähem kui poole tunniga oli mul olemas töötav süsteem. Ei tulnud lisaks otsida draivereid mööda netiavarusi ega muud tarkvara, kuna algajat rahuldavad komponendid on kohe alguses kättesaadavad. Ma saan väita, et Linux sunnib uuendustele, kuna tahes tahtmata tekivad mõtted „ohh, prooviks nüüd õige Debiani või Xubuntut“ või mis iganes Linuxit. Paarkümmend minutit tähendab, et tunnis vähemalt kaks või kolm korda saan vahetada süsteemi, kui mulle midagi ei meeldi. Mitte ma ei pea kõigepealt „tuhandet“ lisavidinat kuusele külge riputama, nägemaks milliseks ta muutub. Suurepärane!

Senimaani ei saa ma ühest asjast aru - kuidas saab olla Linux valdavalt tasuta? Nii palju head ning raha ei tahetagi. Suurepärane x2!